20. detsembri hommikul startisid 13 punapõskset ja ootusärevat Hellenurme noort Pokumaa suunas. Ümmarguselt 50 kilomeetrit bussisõitu ja kohal me olimegi.

Pokukojas kogunesime jõulukuuse juurde, et kuulda, kes on Pintselsabad. Kuulsime, kuidas Edgar Valter Pintselsabad avastas, kus nad elavad ja millega tegelevad. Seejärel suundusime vaatama nukuteatri etenduse „Pintselsabade jõulud“ salvestust. Kui etendus oli vaadatud, läksime tagasi kuuse juurde, et kuulata kuidas pokud soojade soovide aega tähistavad. Soovisime ka ise sooje soove ja ühises ringis odrapatjadel istudes kuulasime muinasjuttu. Et peale emotsiooni ka midagi muud Pokumaast mälestuseks jääks, siis said noored võimaluse endale kaasa meisterdada heade soovide kee. Heade soovide kee tehti valmis samblast, pähklitest ja ubadest. Tore oli vaadata, kuidas just kõige pisemad oma keede üle uhked olid.

Vaeva nähti palju ja keed tulid ilusad ja häid soove täis. Kui soojade soovide keed valmis, oli aeg keha kinnitada ja sooja jooki juua. Liikusime kõik köögi poole, kus meid ootas kausitäis seeni (loe: küpsiseid) ja soe tee. Teadjamad oskasid öelda, et tegemist oli vaarikavarre teega. Seened olid meie noorte seas üsnagi populaarsed. Oli ju siiski tegemist väga maitsva kehakinnitusega. Kui soe jook joodud, siis liikusime pisikest käiku pidi ülemisele korrusele, kus meid ootas terve toatäis Edgar Valteri tegelasi. Tegelased olid põnevalt kappidesse pandud ja umbes pooli tegelasi meie noored ei teadnudki. Näiteks sellised tegelased nagu lohe Justus ja printsess Miniminni, isand Tuutu, kassike ja Kakuke jne. Kuid seda harivam oli see toake ja kindlasti tekkis noortel nüüd tahtmine need raamatud raamatukogust laenutada ja nende tegelastega tuttavamaks saada.

Selle toakesega lõppes ka meie ringkäik. Soovijad said veel Pokumaa suveniire kaasa osta ning seejärel hakkasime tagasi kodu poole sõitma. Tagasiteel said noored veel bussis Nakstrallide multifilmi vaadata ja nii meie Pokumaa külastus lõppeski.

Kadi Voolaid